- Jää on meil küll liikuma hakanud, aga peavoolunägemus seab kogu süü ikka liiklejatele.
- Õnnetuse juhtumine oli ristumisse sisse kirjutatud, aga süü oleks kindlalt langenud autojuhile.
- Kokkupõrge juhtub seal, kus kohtuvad mitu eksimust, seega peab vastutama liikluskeskkonna looja.
Lauri Linnamäe Eesti tänavaruumi giidi kommunikatsiooniekspert
12. märts 2025
Artikkel ilmus Postimehes
Kuramuse surnud, rikuvad meie statistikat, jäi kõlama süngemast sünge liiklusohvrite statistika järeldustest, kirjutab Lauri Linnamäe, Eesti tänavaruumi giidi kommunikatsiooniekspert.
Mullused 69 hukkunut saatsid meile teisest ilmast sünge sõnumi liiklusohutuskava läbikukkumise kohta. Faktid («seda on lubamatult palju») on õiged, kõlama jäänud järeldused («inimesi peab veel rohkem manitsema õigesti liiklema») pärinevad umbes kolme inimpõlve tagusest teadmisest.
1950-60ndatel valitses liiklusohutuses nimelt nn kolme E põhimõte: education, enforcement, engineering. Kõlab kaunilt ning seab null tähelepanu ja null vastutust ohutu liikluskeskkonna loomisele. Ehk puudu on neljas E – E nagu environment – ning nägemuse järgi on inimene see, kelle ülim kohustus on mitte ette jääda, mitte avariisse sattuda. Isegi autosõidu turvalisuses nähti (eriti USAs ja mõistagi mõjukate autotootjate lobby toel) lahenduse alguse ja lõpuna juhtide «paremat väljaõpet», mitte turvavarustuse (nt turvavööde) kohustuslikuks muutmist.
Liikluskeskkonna loojalt igasuguse vastutuse äravõtmine tingib paratamatult, et pärast järjekordse musta statistika ilmumist on kõlava nördimise järel ainus hoogtöö: veelgi rohkem liiklusmärke ja veelgi karmimad karistused.
Arusaam, et liikluskeskkond peab olema turvaline, suunama liiklejaid ohutult käituma, on arenenud maailmas üle poole sajandi vana. Teadmine, kuidas seda teha, on ka Eestis olemas. Jää on meil küll liikuma hakanud, aga peavoolunägemus seab kogu süü ikka liiklejatele ja null vastutust elude eest liikumiskeskkonna rajajatele.
Sattusin hiljuti – pagan teab, mis eksituse tulemusel – veenma üht külameest, et lapsekõrguse kapotiservaga veokid on linnaliikluses õigustamatult ohtlikud. Lihtsate tõdede maailmas elav külamees vormistas enda eriarvamuse sõnastusse «ise tuleb silmad persest välja võtta», siis polevat ka ohvreid. Seda seisukohta võiks tema lapselikus naiivsuses mingi nurga alt isegi nunnuks pidada, kuid musta liiklusstatistika õigustuseks järjepidevalt vaid liiklejatele osutamine on tegelikult sama külamehejutt pisut teises sõnastuses.
Mul eneselgi õnnestus paar aastat olla poole kohaga sant liiklusõnnetuse pärast, kuhu jalgratturina Tallinnas sattusin. Palusin autojuhil end ise haiglasse viia, sest abi sündmuskohale kutsudes ja õnnetuse «ametlikuks» vormistades jäänuks autojuht vähimagi kahtluseta süüdlaseks. Tegelikult oli see Paldiski maantee äärse rattatee ristumine kõrvaltänavaga disainitud selliselt, et õnnetuse juhtumine oli sinna sisse kirjutatud. Ma ei oleks saanud rahulikult magada teadmisega, et olen autojuhi peale asetanud ristmiku disaineri süü. Ma tean ka, et sellesama ristmiku looja süül saab ka järgmine rattur seal ühel päeval rängalt viga või surma.
Liikluskeskkonna loojalt igasuguse vastutuse äravõtmine tingib paratamatult, et pärast järjekordse musta statistika ilmumist on kõlava nördimise järel ainus hoogtöö: veelgi rohkem liiklusmärke ja veelgi karmimad karistused. Õnneks leiab põhjust ka optimismiks: (endine) taristuminister Vladimir Svet andis mullust statistikat kommenteerides mõista, et senised meetmed edasi ei vii ja elude säästmisel tuleb edaspidi vaadata ka loodava liikluskeskkonna otsa. Eesti parimate ekspertide toel valmiv Eesti tänavaruumi giid annab ka arusaadavas vormis näidislahendused uue inimsõbraliku ja turvalise ruumi loomiseks.
Inimene ongi ekslik. Igaüks meist teeb iga päev liikluses mitu eksimust. Õnnetus juhtub tavaliselt seal, kus kohtuvad mitu eksimust. Kui eksijad kohtuvad liiga erinevatel kiirustel, jääb kellegi lähedane koju tulemata. Seepärast peab liikluskeskkonna looja võtma vastutuse selle ohutuse eest, mitte osutama ükskõikselt mugavussüüdlastele nagu liiklejate inimlikud eksimused. Arenenum maailm jõudis selle järelduseni pool sajandit tagasi!
Suur muutus liikujate seas ei pea tingimata isegi kallis olema. Koolilaste ohutuse parandamiseks mitme suurusjärgu võrra piisas São Paulo kooli ees mõnest värvi- ja lillepotist.
Koolilaste ohutuse parandamiseks mitme suurusjärgu võrra piisas São Paulo kooli ees mõnest värvi- ja lillepotist. (Teeohutuse projekte koondav raport «Designing Safe and SustainableStreets») Foto: Global Designing Cities Initiative (GDCI)