Eesti Tänavaruumi Giidi koostamist veab 6-liikmeline juhtrühm, mis kohtub 1-2 korda nädalas. Koostamist juhib endine Tallinna linnaplaneerija Jaak-Adam Loover.
Tänavagiidi avalikkusele kättesaadav sisu ilmub Ehitusgiidiga samal platvormil.
Tänavagiidi projekt on jõudnud faasi, kus keskendutakse detailide täpsustamisele ja edasistele tegevustele. Koosolekutel on arutatud tänavaruumi giidi struktuuri, baasväärtusi ja pilootprojekti valikut. Järgmised sammud hõlmavad avalikkuse kaasamise parandamist ja ohutu linnaruumi loomise tagamist. Projekti eesmärk on luua kasutajasõbralik ja ohutu tänavaruumi juhend, mis toetab kestlikku linnaplaneerimist.
Liiklusseaduse analüüsis on tehtud mitmeid parandusettepanekuid, mis mõjutavad tänavaruumi kujundamist. Olulised ettepanekud hõlmavad kiiruspiirangute määratlemist ja jalakäijate õiguste täpsustamist. Tänavagiid mängib siin olulist rolli, pakkudes visuaalseid näiteid ja juhiseid, kuidas tänavaruumi parandada. Järgmine samm on nende ettepanekute arutamine ja rakendamine.
Tänavagiidi töörühm on keskendunud avalikkuse kaasamise ja ohutu linnaruumi loomise probleemidele. Ehitusseadustiku analüüs tõi esile, et puudub nõue tee- või tänavaprojektide avalikustamiseks, mis piirab avalikkuse osalemist. Samuti on vaja täpsemaid menetlusnõudeid, et vältida vananenud linnaruumi taastootmist. Järgmine samm on nende probleemide lahendamine seadusandlike muudatuste kaudu.
Tänavagiidi projekt on jõudnud olulise verstapostini – pilootprojekti valik ja rahastamine. Kliimaministeerium on eraldanud miljon eurot pilootprojekti toetamiseks. Projekti valik peab olema läbipaistev ja avalik, vältides riiulil valmis olevate projektide rakendamist. Eesmärk on leida projekt, mis realiseerib tänavaruumi standardis sätestatud põhimõtted ja keskendub inimeste ohutusele. Järgmine samm on avaliku konkursi korraldamine.
Tänavagiidi töörühm on teinud edusamme struktuuri täpsustamisel. Koosolekul arutati tänavaruumi giidi struktuuri ja baasväärtusi, mis suunavad tänavaruumi arendamist. Olulisteks baasväärtusteks on näiteks 30 km/h kiiruspiirang asulates ja sõiduraja baaslaius 3 meetrit. Need väärtused aitavad luua ohutumat ja kasutajasõbralikumat linnaruumi. Järgmine samm on pilootprojekti sisustamine ja toetussumma taotlemise kriteeriumide määratlemine.
Tänavagiidi projekt on ametlikult alanud! Esimesed arutelud on toimunud ja tellija loodud juhtürhmale tulemusi tutvustatud. Ühine koosolek toimus 18. septembril, kus osalesid eksperdid ja juhtrühma liikmed. Koosoleku peamine eesmärk oli arutada tänavaruumi giidi struktuuri ja baasväärtusi. Arutelu käigus jõuti esialgse struktuuri tööversioonini, mis sisaldab viit vaadet, sealhulgas tänava põhimõtted, kasutajad ja kavandamine. Järgmine samm on sisu täpsustamine ja edasine arendamine.
Töö käigus on tänavagiidi tiimil valminud mitmeid analüüse, mis seotud kestliku tänavaruumi loomisega.
Analüüs keskendus liiklusseaduse mõjule tänavaruumi kavandamisele ja liikuvuse korraldamisele, tuues esile seaduse kitsaskohad ja pakkudes välja parendusettepanekud.
Planeerimisseaduse analüüs keskendus planeerimisseaduse mõjule tänavaruumi kavandamisele ja liikuvuse korraldamisele, tuues esile seaduse kitsaskohad ja pakkudes välja parendusettepanekud
Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse analüüs keskendus haldusjaotuse seaduse mõjule asulate planeerimisele ja valglinnastumise ohjeldamisele, tuues esile seaduse kitsaskohad ja pakkudes välja parendusettepanekud.
Ehitusseadustiku analüüs keskendus ehitusseadustiku mõjule tänavaruumi kavandamisele ja avaliku ruumi ohutusele, tuues esile seaduse kitsaskohad ja pakkudes välja parendusettepanekud.
Tänavaruumi Giidi õigusekspert (Advokaadibüroo Walless) analüüsis tänavaruumi puudutavat seadusandlust ja võimalusi selle parandamiseks.