Senised meetmed liiklussurmade ohjeldamiseks on ammendunud, inimelude säästmiseks peab Eesti õppima liikluskeskkonda ohutuks disainima, rõhutab valmiva Eesti tänavaruumi giidi eestvedaja Jaak-Adam Looveer.
“Katastroofilist liiklusstatistikat kommenteerides järeldas taristuminister õigesti, et senised meetmed enam edasi ei vii,” rõhutas Looveer. “Õnneks on elude säästmiseks olemas tõenduspõhised lahendused, millega näiteks Stockholm, Helsinki ja Oslo on viinud liiklussurmade arvu praktiliselt nullini.”
Looveeri kinnitusel koostavad 16 eksperti Eesti tänavaruumi giidi eeldusega, et tänavaruum tuleb ohutuks disainida, mitte püüda seda ohutuks reguleerida. “Ükski linn pole nullvisioonini jõudnud veel rohkemate liiklusmärkide ja veel karmimate karistustega,” märkis Looveer. “Need linnad on tänavad ohutuks disaininud, mitte ohutuks reguleerinud.”
Üks olulisemaid eeldusi selleks on andestava liikluskeskkonna loomine. “Inimesed jäävad alati eksima, kuid edumeelsemad linnad on suutnud luua keskkonna, kus eksimuste hind pole fataalne,” sõnas Looveer.
Andestava liikumiskeskkonnani jõudmiseks lähtub ka valmiv Eesti tänavaruumi giid neljast olulisest põhimõttest.
- Väikeste kiiruste linn – madalamad kiirused vähendavad õnnetuste raskust ja annavad kõigile liiklejatele rohkem aega reageerimiseks.
- Intuitiivne liikumiskeskkond - tänavaruumi disain saab laiuse, märgistuse, põigete jm-ga suunata inimesi intuitiivselt ohutut kiirust valima ja ohutult käituma.
- Suurema ja kiirema liikleja vastutus – liiklussüsteem peab tagama, et suuremad ja kiiremad liiklejad (autojuhid), on tähelepanelikud ja arvestavad haavatavamate liiklejate, näiteks jalakäijate ja jalgratturite suhtes, tagades igal võimalusel ohutuse ka nende eksimuste korral.
- Haavatavama liikleja prioriteet – linnaruumi disain peab lähtuma jalakäijate, jalgratturite ja teiste kaitsetumate liiklejate vajadustest, mitte autoliikluse sujuvusest.
Liiklusohutuse kurb statistika käib Looveeri kinnitusel ühte sammu üldise autostumise kasvu, ühistranspordi kasutuse vähenemise ja valglinnastumisega, mistõttu nõuab nullvisioonini jõudmine ka omavalitsustelt ruumipoliitika arenedamist. "Esimese asjana peaksid linnad lõpetama pakimiskohtade nõudmise uutes arendustes. Teiseks on oluline investeerida ühistransporti, sh linnaregiooni tervikuna hõlmavasse liinivõrku," rõhutas Looveer. "Kolmandaks tuleb vaglinnastumine pöörata eeslinnastumiseks, et lihtsalt kättesaadavad oleksid esmased teenused ja töökohad. Viimaks ja kõige olulisem on peamiselt kiirele autoliiklusele kavandatud linnatänavate ümberkujundamine kõigi liiklejatega arvestavaks tänavaruumiks keskkonnast lähtuva ohutu kiiruse printsiibil – mida rohkem jalakäijaid ja rattureid tänaval, seda aeglasem sõidukiirus."
Mullu hukkus Eesti linnaliikluses 18 liiklejat.
Kliimaministeeriumi tellimusel ja 16 eksperdi koostöös valmiv Tänavaruumi giid saab praktiliseks töövahendiks ruumiotsuste tegijatele – avaliku sektori töötajatele, planeerijatele ja projekteerijatele. Olemuselt on tegu näidislahenduste kataloogiga, kust leiab enda piirkonna vajadustele ja prioriteetidele parima lahenduse. Tänavaruumi giidi koostab OÜ Ruumijuhtimine, mis on arhitekt Raul Järgi ja suhtekorraldaja Lauri Linnamäe loodud ruumimuutuste konsultatsiooniettevõte.