Tehnovõrgud on oluline osa tänavast, neid on palju ning just selle tõttu ei saa tänavaruumi vaid trasside ja kujade järgi lahendada.
Väiksema ruumivajadusega liikumisvahenditeks loetakse sõidukeid, mis võtavad vähem ruumi ühe inimese kohta ja on mõõtudelt väikesed – rattad, mopeedid, mootorattad ja väiksemad autod.
Ühistranspordi kasutamise atraktiivsus ja kasutusmugavus sõltub kogu teekonna mugavusest, mitte ainult ühissõiduki ühenduskiirusest ja sõiduvahendi mugavusest.
Üks peamisi rasvumist põhjustav olukord on igapäevase loomuliku liikumise vähenemine.
Nõrgimast kasutajast lähtuv disain võimaldab igaühel iseseisva hakkama saamise ning suurema ja kiirema vastutuse kaudu tagab ohutuse.
Nõrgimast kasutajast lähtuv disain võimaldab igaühel iseseisva hakkama saamise ning suurema ja kiirema vastutuse kaudu tagab ohutuse.
Linnaruum vajab peatumis- ja puhkekohti. Istumiskohad peaksid paiknema iga 50-100 m tagant. Ka sõidukitele on vaja peatumiskohti, kuid parkimine ei tohi domineerida.
Sõidutee ületamine peab olema võimalikult lihtne, loogiline ja katkematu, järgides jalakäijate loomulikke liikumissuundi.
Ohutuse tagamise efektiivseim viis on kiiruse vähendamine.
Taimekooslused: haljastuses eelistada omamaiseid liike, mis toetavad linnaloomade looduslikke toitumisvõimalusi (seemned, käbid, viljad, õied).
Tänavaruum on hoonete, aedade või maastikuga piiritletud ruumiline tervik, mis on tihedas funktsionaalses ja arhitektuurses seoses.
Igal tänaval on liikluse- ja kohaväärtus, mis kombinatsioonina loovad 9 tänavatüüpi.
Tänavaruumis napib sageli ruumi soovitud elementide jaoks. See nõuab nutikaid ja ruumisäästlikke lahendusi.
Lammutada on lihtne, aga taastada keeruline, kulukas ja aeganõudev.